Teele Tuulingu org Delawarest, 3 nädal

Lauri:

Minul juhtus siis nii, et üks pere andis mulle täitsa tasuta korraliku (küll vana, aga pealtnäha täitsa uuega võrdväärse) läppari. Neil seisis see kusagil keldris aastaid sest keegi ei teadnud windowsi parooli🙂
Lisaks sõidutasid veel koju ka ja andsid natuke sularaha, et ma endale midagi “ilusat” ostaks vms.
Veel tuli mulle peaaegu koer kallale, väga ebamugav olukord oli. Hea, et hammustada ei saanud.
Kui ma Janat follosin, siis Jana sai väikese koera käest näpust hammustada. Päris valus oli vist, sest haav oli suht sügav. See viimane folomine oli üldse väga imelik, väga vähe peresi nägime alguses, aga lõpuks tuli ikka üks tore pere kes kuulas meid lõpuni (kuid ei ostnud midagi) ning andis meile küpsiseid + kokat jms. Alati on hea teada, et next door võib olla pääsetee igavast/rõvedast päevast (ei, kõik päevad ON ägedad :D). Lisaks rääkisin natuke ühe endise FBI agendiga, kes kohe ukse peal minu riietele jms põhjaliku inspektsiooni tegi😀 Me kirjutame kollektiivse kirja, sellepärast kirjutab keegi teine kohe minu järgi:

Siiri:

Siiamaani on üks igavene jama ratastega olnud. Hetkel, kolmandal nädalal on kasutusel juba neljas või viies ratas. Viimane ratas tuli eriti ootamatul moel. Nimelt olin terve päeva jala töötanud ning õhtul viis mind koju tagasi üks üksik vanem meesterahvas. Teepeal mainisin talle korra, et mu ratas varastati ära, kuid pikalt sellest juttu ei tulnud. Järgmisel päeval õhtul koju jõudes seisis uhiuus ratas verandal, kirjaga I hope this will take you wherever you need to go!
Väikseimaid toredaid lugusid juhtub iga päev. Oleme laamasid kodus aias näinud ja eeslit katsuda saanud. Sellel nädalal kutsuti mulle politsei, sest ühele mammile ei meeldinud, et ma tema maja ees kõnniteel õuna sõin. Politseinik ise muidugi probleemi sellest ei teinud. Pered on enamasti kas üks äärmus või teine; megasõbralikud, kes on sinu jaoks valmis kõik tegema või need, kellel on parasjagu väga halb päev käsil.

Juho:

Heihei,

Kõik on seni supper. Kliente pole eriti olnud aga edasi motiveerib liikuma just see, et koju jõudes olen ma isiksuselt astme või paari võrra tugevam tüüp. Ägedaid juhtumisi pole väga olnud aga mõni siiski. Jalgrataste leidmine on olnud mustkunst ning esimese ratta sain vanapaari käest kes pakkus mulle inglise päritolu ratast mis oli pärit kuskilt esimese maailmasõja aegadest🙂 Teise ratta sain juba ägedama ning see liikus ka paremini edasi, oli üks äge beach stroller ning korviga ka veel. Pereisa oli äge ning küsis igast küsimusi minu kohta millele vastasin suht ettevaatlikult aga sõbralikult. Sattusin ka ühe ägeda pere juurde, kus pereisa on pärit kanadast ning on koori dirigent ning fännab eesti koorimuusikat ning oli ülimalt külalislahke. Kirjutan temaga veidi e-maili vahendusel aeg-ajalt. Teine äge pere oli üks filipiino ema ning hawaii isa kellel oli kõige ägedam tütar seni, väike ja süsimustade silmadega ning tahtis kasvõi kõiki raamatuid ja kohe ja ema oli ka väga äge. Teelet jälitada on kõige ägedam ning kõige ägedamad on lapsed kes on hüperaktiivsed. Üks selline pommitas mind igasuguste lampi küsimustega. Who are you, what do you want, show me your ID. Are you a world traveller. I know that you’re an inventor etc🙂 Ning Janat jälitades oli üks äge pere, kelle poeg oli juba highschoolis ning teele demos ajaloo osa nagu salestalkis ikka, et do you know what was the hardest thing to remember in history, mille peale poeg vastab et how can i remember if it was the hardest thing to remember🙂 Naljakaid juhtumisi on veel tulemas nagunii… ole lainel siis🙂 over and out

Kärt:
Delaware on äge. Eelmise nädala lugu oli hommikuti kindlasti u baby baby lallala mida Teele igal hommikul mulle telefoni laulis.
Tõi alati naeratuse näole ja nalja sai palju. Veel on eredalt meeles Teele follomine, kus kohtasime ühte erilist osa USA kultuurist amishite peresid ning istusime päris mitme perega maas.