Eeriku org Gainesvilles, Floridas w04

Almighties

4. juuli möödus vingelt, inimesed grillisid ja nautisid vaba päeva ja nii mõnestki majast kostus valjuhäälset laulu ja laste kilkamist. See on ikka täiesti uskumatu püha ameeriklaste elus – kõik lehvitavad lippudega ja lasevad oma raha õhku oma suurte suurte tuleshow’dega. Iseenesest on see aga väga ilus. Eerik rääkis, kuidas ühest farmist (ütleme pigem et mõisast) mööda sõites õhtul hilja võis täheldada võimsamat tuleshowd kui uusaastaööl Tallinnas või Tartus.

Liina kohtas mitut toredat peret, kes olid väga sõbralikud ja toredad. Ta sai gekot käes hoida, nägi paari kakaduud kohtas kasse ja koeri ning oleks hea meelega nii mõnegi neist endaga kaasa võtnud.

Kaspari nädal oli vinge!!! Ta ei suuda ise ka uskuda, kui palju lahedaid inimesi võib nädala jooksul kohata. Elu on ilus. Inimesed on sõbralikud. Lustakas lausa, millist elu siin näeb. Laupäeval kohtas Kaspar maja ees kana, algselt arvates, et see on kuju, kuid väga lähedale minnes taipas, et see on elus loom, keda pere peab koera eest. Loomi oli teisigi, kuid Kaspari lemmikud on siiski punased linnud ja väikesed sisalikud, keda näeb kõikjal vibamas ning kindlasti ka oravad.😀 4. juuli möödus paugutamise tähe all ning Kaspar on nüüd ühe  võimsa USA nokkmütsi võrra rikkam..

Nele nädala kokkuvõte J

Päris lahe oli see nädal see, kuidas kohtusin ühe ema ja ta pojaga. Ta poeg on 12-aastane ja mängib oma kooli orkestris trompetit. Ta ütles, et kuna ma õpin dirigendiks, siis peaksin kindlasti tema orkestri dirigendiga kohtuma, sest ta on üks parimaid Gainesvilles. Ta ei osanud ainult öelda, et kus ta elab, aga nimi jäi mul miskipärast kõlama küll: Mr. McCobb. Mõne päeva pärast, kui ma seda sama ala läbi töötasin, kohtusin ühe naisega, kelle tütar tegi ka raamatumüüki paar aastat tagasi. Kui ta oma nime ütles – Mrs. McCobb… Ei suutnud ma seda uskuda, et ma sellesama dirigendi naise üles leidsin! Ja mis kõige veidram!! Nad elasid just üle aia sellest samast poisist, kes ütles, et ma peaksin tema dirigendiga tutvuma! Ameeriklased tõesti ei tunne oma naabreid üldse .Vaata, mis kõik välja võib tulla.

Mis veel hästi vinge selles olukorras on see, et ema on klaveriõpetaja ja neil on kodus klaver, millel ta lubas mul pühapäeval harjutamas käia. Ja mis veeeeel kõige uskumatum – nad elavad minu uue host family samal tänaval!

Uskumatu….

Evert toob poiste koju kogu aeg arbuuse. Siin kasvab kõike head ja maitsvalt, aga neid pissipomme oleme me küll õhtuti enim maiustanud

Eerikul lendas sõitmise ajal magnetplakat (Southwestern kompaniid tutvustav) auto küljest ära ja see haakis ennast rõõmsasti uue auto külge. Sinna see aga ka jäi… Võib lõbus üllatus olla inimesel. Samuti kohtas ta noort ema, kes oli uusaastaööl Californias elades kogemata vastu tänavavalgustusposti sõitnud oma kodutänaval ja kogu naabruskond oli seetõttu elektrita jäänud õhtuks. ta tundis nii suurt häbi, et kolis floridasse.

Triin ja Nele kolisid nüüd Heilist ja Liinast eraldi elama. Uues kodus on neil oma vannituba ning mõnusalt jahe ka.

Heili nägi 4. juulil kõige ehtsamaid noorte pidusid, kus turniti katustel, puude otsas, valju muusika ja kilgete saatel. Heili aga tegi tublisti tööd ja müüs raamatuid. Pidutseda saame meie tagantjärele küll ja küll🙂

Täna käisime Eeriku, Everti ja Kaspari hostfamily juures. Nautisime basseini võlusid ning tegime palju palju pilte. Pere tuli samuti basseini äärde, sest 7 noort ja ilusat eestlast nende kodus ei ole just igapäevane nähtus. Pere 12. klassi poeg oli ka päris elevil.

Tervitused ja rõõmuhõisked floridast,

Liina,Heili,Triin,Nele,Kaspar,Eerik ja Evert

2014 Eerik w04 4 2014 Eerik w04 3 2014 Eerik w04 2 2014 Eerik w04 1