Liene’s org in Kentucky w 5

Tervitused palmisaarelt! 5 nädalat maailma kõige lahedamat tööd on möödas ja kõigil järjest rõõmsam nägu peas!
Palmisaare moodi on siin küll, Kentucky inimesed ütlevad, et siiani on neil ilma poolest kõige imelikum suvi 100 aasta jooksul – tavapärase kuuma asemel tuleb meile rohkem troopilist ilma, kus kuum vaheldub vihma- ja äikesehoogudega. Hoiab meid värskena🙂

Meil on ka sel nädalal mõned ägedad lood:
Kristaps istus maha perega, kelle 9 aastane poiss ütles, et talle meeldib väga lugeda. Kristaps küsis siis, et poiss tooks mõne raamatu, mida poiss loeb, oodates mõnd lasteraamatut, poiss aga tõi välja elektri inseneride raamatu ja ütlesk et ta hakkab kohe ise emaplaati ehitama. Üllatus!
Martinši lugu tuleb sellest, kuidas ta aitas perel 5min taga ajada ära jooksnud pitbulli.
Liene näitas perele meie raamatutest paberist kaladega seotud projekti sektsiooni ning sel ajal tuli väike tüdruk tema juurde, toksis näpuga õlale ja ütles: “mu kala suri ära :(“. Ema ütles selle peale, et tegelikult see juhtus aastaid tagasi.
Astriti lugu tuleb ühelt emalt kes kirjutas talle Facebooki: “arvan, et pean tellimuse tühistama, sest abikaasat polnud kodus ja arvan, et ta pahandaks et midagi ostsin”. Ema tühistaski, kuid hiljem kirjutas hiljem uuesti: “tead, just rääkisin abikaasaga ja tuli välja, et tema oli ka ülikooli ajal neid raamatuid müünud! Seega helistasin kompaniisse ja tellisin raamatud sinu sinu alt uuesti!” äge lugu!
Jaani lugu tuleb sellest, kui ta uksele koputades (ainult läbipaistev välisuks oli kinni, sisemine lahti) nägi kahte koera, millest suurem lükkas kogemata ukse lahti ja jooksis välja. Koputamise peale pere uksele ei tulnud ja koer tahtis kangesti sisse tagasi minna seega Jaan tegi ukse lahti, lasi koera tuppa tagasi ja läks edasi järgmise pere juurde🙂
Dagnija leidis pöidlasuuruse sajajalgse, kes kangesti tema koti külge klammerdus, tegi isegi video, et tõestada🙂 kartis, aga sai tast lahti😛
Liisi lugu: Neljapäeval tulin viimaselt sitdownilt välja, õues kottpime, tänaval tulesid pole, ainult valgus majadest. Käin 10 korda edasi ja tagasi ja otsin oma ratast, midagi näha pole. Ja ratast pole. Läksin tagasi majja ja isa võttis suure taskulambi et aidata otsida. Tuli välja et rattas oli teisele poole tänavat vahepeal rännanud. Mingi laps tuli ja tegi rattaga vahepeal tiiru ja pani rõõmsalt oma maja ukse ette🙂
Anu lugu tuleb miitingule jõudmisest pühapäeval. Nimelt sadas kõva vihma terve öö ja hommiku, niiet see tee, mis muidu viss meie hotelli juurde oli täielikult üleujutatud ja mõned autod olid seal sees juba kutud. Seega pidi viimased pool kilomeetrit Anu jala tulema. Lisanme paar pilti ka!
Sel pühapäeval oli meil pirukaga-näkku võistlus, eks näete piltidelt, kui lõbus see oli!

Päikest,
Teie Jaan, Anu, Liis, Astrit, Liene, Kristaps,  Martinš ja Dagnija.

2015 Liene w05 1 2015 Liene w05 2 2015 Liene w05 3 2015 Liene w05 4 2015 Liene w05 5