Ülari org Kentuckys w 7

Kentuki lõvid: Pühapäeva Teataja

Järjenumber 7
Ja jaa on tore see, et on jälle pühapäev! Tere kallid kodused, käes on taas pühapäev ja aeg teie suunas läkitada meie seitsmenda jädala kokkuvõte.
Esmalt tahaksin teele läkitada pühendused Reimo ema Ainikale ja ka minu enda emmekesele, kes tegid möödunud nädalal midagi uut ja huvitavat. Minul läks küll tuju paremaks, kui neist seiklustest lugesin. Loodan, et ka teised sõbrad ja sugulased tegid möödunud nädalal midagi uut ja huvitavat, mis igal juhul tuju tõstis. Samuti andis Ainika mulle ka vahva idee, mida tänases uudiskirjas lahata.
Nimelt siis nii… Ameeriklaste toitumisest me juba rääkisime, kuid täna siis natuke ka raamatumüüijate toidust. Mina isiklikult püüan toituda üpriski tervislikult (vähemalt võrreldes sellega, kuidas ma kodus sõin), nimelt on meie toitumisgraafik täitsa kindel. Päevas on 4 toidukorda ja alati samal ajal. Loomulikult algab kõik hommikusöögiga ning mõningate eranditega toimub see McDonalsis, kuna see on lihtsalt kõige odavam. Ärge aga muretsege, burgereid me ei söö. Kõige tavalisemaks söögiks on seega hommikuburritod – tegemist on väikse rulliga, mis on täidetud muna ja vorstiga. Tüdrukute kohta ma ei tea, aga mina söön selliseid rullikesi 3 ja lisaks ühe õunapiruka, Ülari see-eest sööb neid 2 ja kõrvale väikse pudrukese, mis on kaetud rosinate ja puuviljadega. Milan sööb vaid ühe (tema nimelt joob valgukokteile, mis täis kõiksugu toitaineid).
Järgmine toidukord leiab aset kell 13.00 ja selleks on miski, mille sa ise endale kaasa teinud oled. Minu puhul on selleks wrapid (taaskord rullid taignas…) mis on täidetud singi/viineri/kananagitsate, juustu, kapsa või mis iganes täidisega. Ülari ja Reimo on enda jaoks aga avastanud külmkastid ja seega on nende menüüs ka toit, mis kuuma käes rikneb. Nimelt söövad nad lõunaks kodujuustu pähklitega või mingi lihaollusega ja mine sa tea mida veel. See lõbu on aga ainult autojuhtidel.
Järgmiseks toidukorra saabudes on kell saanud 17.00. Õhtuoode on meil kõigil üpris erinev, mina söön näiteks ühe avokaado, banaani ja teraviljabatooni. Mõningad meist söövad aga ka õhtuks wrappe, pähkleid või taaskord kodujuustu. Seega on õhtuoode üpriski varieeruv.
Nüüd olemegi aga jõdnud viimse ja kõige erilisema söögikorrani. Kõige erilisem on ta seepärast, et meie pereema teeb igal õhtul imemaitsvat toitu ja nii siis ongi, et mina, Milan ja Ülari sööme õhtul kell 10 mitu portsu imemaitsvat toitu, mis võib olenevalt õhtust olla kas supp, praad või mõlemad, kuid alati on seal kõrval koduküpsetatud leib. Mm ja vahva on ka see, et pereemale meeldib uusi asju katsetada ja nii saimegi ühel õhtul slovakkiapärast  guljašši. Maitses peaaegu sama hästi kui Ungari guljašš… Kahtlemata üks parimaid suppe, mida eales proovinud olen… Mm seega soovitangi kõigile emadele, et otsige aga internetist retsepte ja kui me Ameerikast tagasi oleme oskate juba imehead guljašši teha.
Paari sõnaga ka nädalast ja pühapäevast. Nimelt oli selle nädala alapealkirjaks “tasuta jäätis kõigile” ja nii ka läks, tegime terve nädala pingevabalt tööd ja sõime täna kõik koos jäätiserestoranis jätsi. Kuna nädal oli väga kuum saime ka üksteise päevituse üle naerda ja lihtsalt taas hetkeks aja maha võtta. Ausalt öeldes ongi tänane päev ainus sel nädalal, kus päike ei lõõma ja pole 35 soojakraadi. Nagu ma aga aru saan, pole Eestis endiselt korralikku suve ja nii ajakirjanduses kui ka eraeludes on korralik hapukurgihooaeg
Seitse nädalat aga ongi nüüd läbi, viis veel ees. Paneme siin tempo kõvasti peale ja varsti ongi kõik möödas… Suvi läinud nagu unenägu. Ainult palju mälestusi ja oskusi on külge jäänud… Kuid nüüd hakkan juba asjadest ette tõttama, 5 nädalat veel ees ja eks need tule kindlasti parimad! Võtame mis võtta annab ja eks siis varsti jälle näeme.
Seniks päikest teile, sest seda läheb ka Eesti tarvis!
Tervitades!