Kristi org Kansases w 11

Selle nädala teemaks on “I wanna win”. Ma tahan võita. Mitte, et ma tahan lõpetada. Kui viimase nädala teed parima nädala saab sellega ühe väga erilise auhinna. “I wanna win” auhinna. See näitab inimese kohta nii mõndagi. Näitab seda, et olgugi, et pikk tee on selja taga, siis kõigest hoolimata annad endast maksimumi, et võita. Allar näitlikustas seda kunagi mulle hästi. Kujuta ette, et oled basseinis ujumas. Võistlused. Oled juba mitu ringi teinud, tead, et on viimane ots ujuda. Aga sa ei uju seinani, vaid vajutad gaasi, kuni üks hetk peaga potsatad vastu basseini äärt. Siis tuled veest välja, raputad end kuivemaks ( nagu kutsa ) ja lähed koju.

Täna me kokku ei saanud, liiga kaugel oleme teineteisest. Tegime kõik omakeskis lõbusaid asju, et pisut naeru ja energiat veel naha alla koguda, et siis uuesti hobuse selga hüpata ja võistlustulle galoppeerida ( vist liiga palju farmereid juba nähtud )

Pisut asjalikud olime täna ikka. Vaatasime, et paberimajandus oleks nii korras kui võimalik.

Külmaks läks siin järsku. Ma ei tea kuidas teistel, sadade kilomeetrite kaugusel on, kuid minul ja Dimal hüples temperatuur 34 ja 13 kraadi vahel. Mõnus oli hommikust jooksu teha, kui oli udu ning õhtul mõtlesid, et äkki peaks isegi auto konditsioneeri isegi kõige külmema pealt nõksu soojema peale panema. Nii põnev. Tormid käisid lainetena üle ning vahva on emade suust vahel peale “meil on kiire”, “ei ole huvitatud” ka midagi muud kuulda, näiteks “mida sa teed? kuuled ju et tornaadosireenid üürgavad! mine ruttu koju” Ei tulnud ka seekord kahjuks midagi muud peale autot pesevat duši ja võimsa heliakustikaga kõuekõminat. Tahaks selle tuulispasa kord oma silmaga ära näha, aga mitte väga lähedalt.

Järgmine nädal kirjutan pisut pikema kokkuvõtte. Praegu aga kogu moos🙂

Hoidke pöialt ja saatke omalt poolt ka mõnusat energiat siia poole teele.

Eerik ja teised Kristi orgi sõdalased