Katre org Arizonas w01

Tervitused siit kaugelt Arizonasest!
Meie, Eesti parim tiim “LETS SIT DOWN”, oleme selle esimese nädala ilusasti üle elanud ja tahtsime teada anda, millega me hakkama saanud oleme.
Krisette istus näiteks maha ühe aafrika perega, kus oli 7 last. Kombed puudusid täielikult. Võid ise praegu ette kujutada, kui pereema nokib nina samal ajal kui sa talle raamatuid tutvustad. Meeldiv eksole?!
Annamaria kohtas meest, kes tegeles aedade dekoratsiooniga ning nägi aias ufolaeva ja redelit, millel ronisid ufokesed. Viisakusest kommenteeris ta siis, kui vägev ufolaev tal aias on. Too mees hakkas talle siis rääkima, et tegelikult on meie esivanemad ikka ufod jne. Tore, Annamaria sai jälle targemaks.
Liis sattus tugeva tuule otsa, kus elupuu oksad talle kotti lendasid. Usun, et oli päris tore vaatepilt emal ukse peal, kui Liis puuoksi kotist välja võtab. Samuti soovis üks mees Liisi ümber värvata teise firmasse, kuna Liis on meil super tubli. Kuid õnneks ei soovinud ta liha müüjaks hakata.
Pille-Triin andis ühe nipi seljakoti kandjatele. Nimelt ärge kummardage hooga maapinna poole, sest see ei lõpe hästi. Vastasel juhul on väga raske pärast püsti saada.
Jörgen on väga huvitav noormees. Ta jooksis oma alast hommikusöögi kohta ja nägi tee peal silda, mille küljel olid kõrged müürid okastraatidega. Tal ei jäänud muud üle, kui silla alt oma suure seljakotiga läbi roomata. Probleem lahendatud.
Erikul ja Jörgenil oli kuidagi McDonaldsist oma alasse saada, sest kaugus oli sinna 5 miili. Neil ei jäänud muud üle, kui inimesi approachida ja vaudi-vau said kastiauto peale. Ei, mitte istmele, kus normaalsed inimesed istuvad, vaid ikka kasti.
Samuti kohtas Erik 53-aastast meest, kes oli tema arvates narkootikumide mõju all. Mees tahtis, et Erik ta maja üle vaataks, sest too oli varga hääli kuulnud.
Kertul jäid kaktuse okkad jalga kinni, mis meenutasid valgeid jalakarvu.
Kaspar sai sel nädalal kõvasti roostet maha nühkida ehk töötegemist meelde tuletada. Samuti ka nalja teha. Töötas treilapargis, kus inimestel oli kamba peale suur bassein. Samuti leidis Kaspar uue trantspordivahendi – muula. Tegelikult oli lugu selline, et ühel mehel juhtus olema tagaaias hobune ning muul, kuid kahjuks transpordivahendiks muul ei sobinud.
Oh ja Triinu, meie kõige lahedam kuju. Tegi esimesel päeval õhtust callbacki ehk laks koputama ust, kus keegi uksele pole tulnud. Parkis oma ratta auto kõrvale ja kaktuste vahelt läks tee ukse juurde. Tagasi tulles üritas ta kuidagi ratast taha poole lükata, et mitte auto otsa koperdada, kuna auto oli samuti põõsa lähedal. Ja et mitte auto vastu minna, kukkus ta kaktuse põõsasse. Jah, lugesid õigesti. Püsti upitades nägi ta tervisesportijat möödumas ning et too mees teda ei näeks, vajus põõsasse tagasi. Hiljem, kui püsti sai, jäi kiiver kaktuse põõsasse kinni. Oh jah, see on Triinu.
Samuti koperdas ühe ukse ees, lennates näoga vastu ust, mille peale ema ukse avas, arvates, et keegi koputas.
Ja mina, Gerli, läksin teisel päeval ükse taha oma raske seljakotiga. Miskipärast kummarasin ja lendasin külili oma kotiga. Samuti oli olukordi, kus läksin mitu korda sama ukse taha.
Sunday meeting – meie äge vaba päev. See oli motiveeriv ning andis uueks nädalaks tohutult jõudu. Me õppisime uusi müüginippe ning saime nädala jooksul tekkinud küsimustele vastused. Mänedžerid tegid läbi situatsioone, mis tööl olles jäid arusaamatuks. Meil on meeletult lahe ja kokkuhoidev tiim ning me anname endast parima! Kõik!
Advertisements