Karel Tiigemäe org Idahos w03

Hello, hello, hello!
Teil on ilmselt suured pidustused peetud ja jaanipäeval hõõgunud söedki nüüdseks juba jahtunud, aga meil on siin käes pühapäev ja see tähendab vaid üht – aeg on järjekordseks uudiskirjaks!
Nagu ikka, jagus sellelgi nädalal tublimatele auhindu. Kõige pikemate tööpäevade eest võistlesid seekord Andre ja Kristi. Seekord läks auhind Kristile, kes lasi silma looja nii mõnelgi korral hiljem kui Andre.
Enim peresid kohtas sel nädalal Anne-Mai. Lisaks näitas ta ka kõige enamatele peredele raamatuid. Kõige rohkem aega peredega maha istudes ja vesteldes veetis Kristi. Kuna teisel nädalal jäid mõned auhinnad jagamata, siis tagantjärele said peredega maha istumise ja vestlemise eest auhinna veel Johan, Anne-Mai ja Kristi.
Enim online toodete kliente registreeris Kristi. Seetõttu osaleb ta nüüd ka Apple’i käekella loosis. Hoiame talle pöidlaid!
Siinoldud aja jooksul oli parim nädal müüdud ühikute osas Virkol, Johanil, Karelil, Kristil ja Anne-Mail. Järgmisel nädalal püüame veel paremad olla.
Kui muidu on pühapäevased kokkusaamised möödunud rikkalikuma söögilaua taga, siis sel nädalal otsustasime midagi eriti põnevat teha. Käisime Boise’i lähedal kärestikulisel liustikujõel paadiga parvetamas. Et tiimitöö oli tugev, siis ümber me ei läinud, aga särgid tuli pärast ikkagi kuivaks väänata.
Loomulikult ei saa üle ega ümber igal nädalal toimunud sündmustest.
Kätlin istus maha toreda vanaemaga, et talle raamatuid näidata. Üks hetk keset presentatsiooni tõusis memmeke püsti ja pani jooksu. Kätlin sattus segadusse ja ei mõistnud, mis siis nüüd nii valesti läks, et vanamemm lausa põgenes. Järgmisel hetkel nägi Kätlin, et vanaema ajab kodustatud küülikut taga. Tuli välja, et jänkuke oli juba kaks nädalat tagasi naabrite juurest jooksu pannud ja nüüd, keset raamatute tutvustamist, oli teda ilmselgelt märgatud. Lõpuks jooksid naabridki (jänku omanikud) kodust koos võrguga välja. Nii nad seal viiekesi seda vaest pikk-kõrva taga ajasidki.
Lugu lõppes õnnelikult: küülikuke jõudis tagasi koju oma hoolitseva pererahva juurde ja Kätlin sai raamatuid edasi näidata.
Anne-Mai sõitis sel nädalal ringi mägisemal maastikul ja nautis oma “kontorist”avanevat vaadet – helesinisesse taevasse kõrguvaid mägesid ja päikesepaistet. Lihtsates asjades peitub võlu, kohalikud on sellega aga niivõrd harjunud, et nendes see erilisi emotsioone ei tekita. Enamjaolt istus Anne-Mai sel nädalal maha aga pereisadega, kellega jätkus kummalisel kombel juttu kauemakski. Mõnikord kulges vestlus haridusest mägedes kütitavate karudeni, teinekord Eesti ja USA majanduse ja poliitikani ning isegi õhuvägede töökorralduseni.
Andre kohtas ühte väga toredat vanaema, kes küll raamatuid ei ostnud, kuid oli ukse taha sattunud eurooplasest niivõrd vaimustuses, et otsustas Andre suveprogrammi toetada 10$ kupüüriga
Kristil oli lõbus nädal, teda käisid varjutamas mitu Leedu tudengit. Peredega sai nii palju nalja, et silmad olid pidevalt märjad. Mõni nädal lihtsalt on täis lakkamatut naeru ja nalja. Muide, Kristi töötab piirkonnas, kus on palju farmereid. Tal on õnnestunud isegi keset päeva vasikat toita. Tööd teeb ta ka kõvasti, nii mõnelgi õhtul lõpetas ta tööpäeva alles kell 23.
Kui Virko hommikul esimese ukse taha jõudis, oli pererahvas teda juba varem näinud. Nimelt oli pere vahepeal oma vana kodu välja vahetanud ja uues piirkonnas end sisse seadnud. Taaskohtumisrõõm missugune! Lisaks kingiti Virkole sel nädalal tema esimene mormoonide raamat.
Karelil oli senini tema parim nädal. Sel nädalal viis töö teda linnast eemale, maapiirkonda. Vahepeal sai koguni mööda kõrbe ringi kihutada. Kuna kõikjal on nii kuiv, siis talunike kastmisagregaadid saavad valu 24/7.
Sellised noodid saatsid meid möödunud nädalal. Uuel nädalal juba uued lood.
Tervitustega USAst
Karel, Andre, Kätlin, Virko, Johan, Kristi, Anne-Mai
Advertisements