Krisette Kollingu org Alaskal w03

Hello!

Järgmine mega tuus nädal seljataga. Kõik olime megatublid!
Selle nädala vahvad seiklused:
Kaspar: Tore oli seiklus, kui kohtasime ühe maja juures ühte vahvat koera, kes ilmselt ei kuulnud meie olemasolu. Seega kui hakkasin maja taha piiluma, et mis seal trossi otsas liigutab, siis hüppaski see nurga tagant välja. Ise jookisn meeletult, hüppasin trepist alla ja maandusin auto kapotil. Seekord vedas, tagantjärgi oli päris naljakas, aga hetkel kui see koer tuli… 😀
Krisette: Töötasin nii kõrgel, et olin üle pilvede, lihtsalt imeline vaade.
Maris: Kohtasin see nädal nii palju veidraid ja imelikke inimesi. 😀 Õnneks kohtasin ka mega armsaid inimesi ja peale nende kohtamist oli nii hea tunne.
Üks päev koputasin ühele uksele ja jäin ootama, et keegi uksele tuleks. Samal ajal vaatasin üle tee teisele poole tänavale ja keset linna oli hiiglaslik põder, mega suurte sarvedega 😀
Kertrud: Mu alas oli üks päev veel 2 solicitori. Kui ma ühte isa approachisin, siis nad tulid ka sama ukse taha aga peitsid end mingi nurga taha ja kui nad said aru, et ma ka müün seal alas, siis nad hüüdsid ‘oh shit’ ja jooksid minema 😀
Mihkel: Sõitsin rahulikult oma õhtusesse turffi tagasi ja kuulen kaugelt mingi lapse karjumist. Sõidan keset teed ja minust paremal on mingi pruun loom kes on kellegi aeda lõksu jäänud ja jookseb edasi tagasi ja karjub “aah, aaaaah”. Vaatasin teda natukene ja sain aru, et see on põdravasikas. Mulle jõudis kohake , et kui siin on vasikas, siis peab ka ema olema. Keerasin pea vasakule ja ema oli minust mingi 3m kaugusel ja vahtis mulle otsa. Ma jäin ellu- nädala tipphetk.
Heindrich: oli järjekordne ilus päev ning ma ratsutasin ima ustava rattalisega ringi otsides järjekordset seiklust.
Silmanurgast tõmbas tähelepanu üks ilusam majake, mille hoov laste leludest oli täitunud. Sellele järgnes mõni kiirem manööver, mis mind selle majakese uksetaha paigutas. Tegin kolm koputust nagu kord ja kohus ning võtsin sisse asendi, et järjekordset ema oma oskustega vapustada. Juba kuulsin ka samme ning logistati ka lukku. Uks avanes ning kohe ka mind kõnetati. Olles juba valmis selleks hetkeks keerasin mina sihi silme ette ning oma parima naeratusega alustasin oma salestalki. Nähes, et tegemist tundub olevat kohaliku prouaga küsisin entusiastlikult “you must be the mom here” ning jäin ootama vastust, et oma pähe kulunud kõnet ette saaks luuletada. Vastuseks tuli aga, “no, im George”.
Seekord õppisime meetingul approachi ja introt. Hiljem käisime kõik koos mägedes matkamas (Bear Valley Hike). Mäe tipus oli imeline vaade. Tegime kõik koos exexi, sõime head ja paremat ja nautisime head seltskonda. Mega tuus meeting oli seekord.
Ja mõned vahvad pildid meetingust ka
2018 Krisette w03 42018 Krisette w03 12018 Krisette w03 52018 Krisette w03 62018 Krisette w03 22018 Krisette w03 3
Advertisements